26.02.2009. Ühel ilusal reede hommikul, kui olime Vello ja Roini juures lugesime orkuti komuuni ja mis me sealt avastasime? Üks farm tahtis töölisi. Helistasime kohe ja õeldi, et kui homme tulete, siis ka töö saate. Pakkisime asjad kokku ja hommikul oligi minek. Oleme Vellole ja Robinile väga tänulikud, et nad meid vastu võtsid. Astusime bussist maha ja jäime ootama autot mis meile järgi pidi tulema. Aga järsku tunneb Joonas, et püksitaskus on veider tunne. Avastab, et rahakott läinud. Siis tuli meelde, et oli selle ju bussi jätnud. Õnneks auto tuli meile kohe järele. Rääkisime perepojale oma suurest probleemist ja ta sai sellest aru. Siis sõitsime lähimasse linna, kus buss peatub. Õnneks Joonas sai oma rahakoti tagasi. Isegi raha oli seesJ.
Sõitsime tagasi ja pandi meid siis keset põlde maha. Õeldi, et see haagiselamu on teie uus armas kodu. „Anti võtme kätte“ uus kodu uus uks. Põrand oli ja on teravaid okaid täis. Kaks voodit vaatasid meile otsa. Tegelt on päris ok koht, midagi väga hullu pole meiesugustele eestimehe poegadele. Järgmine päev alustasime tööga. Zukinid ootasid meid. Vana hea selja tunne tuli tagasi. Terve päev aga küürutades. Mmm milline mõnus tunne on hommikuti, kui tahad voodist üles tõusta. No jah, aga me olme nüüd juba tööd teinud oma 5 päeva. Täna ongi meil day off. Saab siin vaikselt korda luua.

17.02.2009. Oehh nüüd räägin pikast ja huvitavast seiklusest. Eelmine esmaspäeval jõudsid kaks eesti mehepoega Melbourni. Sõitisime 20 tundi rongiga. Sõime jõime magasime. Kui kohale jõudsime oli meil suur kõht ettekasvanud juuksed olid nagu lõngakera. Aga lõhn oli meil nagu värske lilleõiekesel. Saime siis Kadri ja Sandraga siis uuesti kokku. Polnud neid ju kuuotsa näinud. Taasnägemis rõõm oli rõõmus. Vaatasime otsa üksteisele... keegi tuli idee peale, et läheks hosteli. Kaua me ikka seal rongijaamas passime. Nägin natuke siis seda suurt linna. Väga ilus linnake, oleks nagu saabunud euroopa mõnda aedlinna. Ilm oli selline külm ja karge. Oli selline 20 C ringis. Veetsime siis paar ööd hostelis tutvusin eesti inimestega. Kolmapäeval jõudsime Vello ja Robini juurde. Nii mõnus kodune tunne on. Siin sain juurde kasvatada oma pekki. Ükspäev tegime ka tutsu tööd. Aitasime puid lõhkuda. Siis nad viisid meid oma laste juurde. Saime tutavaks ka oma teiste sugulastega. Esmaspäeval me sõitsime Great Ocean Roadi teekest pidi. See on koht, mida peab nägema. Otsime töökest. Praegu on suured tulekahjud Austraalias. 20 km kaugusel olid suured tulekakahjud. Qeenslandi osariigis on suured uputused. Keerulised ajad on hetkel siin. Ülemaailmne kliima soojenemine koos majandusega.Victoria osariik on väga ilus. Ilmad ei ole ülearu palavad ja loodus on väga kena. A unustasin mainida Kadri vasikal on nüüd töö. Teenib raha. Tubli oled Kadri! Ja Sandra sunshine läheb esmaspäeval meie juurest ära läheb tööle, mis on 200 km kaugusel meist, ja hakkab hobustega tegelema. Väga tubli on Sandra! Olge tubli siis! Sau plau!

Täna on siis monusalt 6.01.2009. Viskasin oma kalaonge vette. Siis hakkasin kerima ja nii tugev hoovus oli, et viis meid Coffs Harbouri. Mis ma seal nägin? Loomulikult oma sugulasi nägin:) . Votsid nad siis meid ilusti kenasti vastu. Andsid meile omaette toa. Siis viisid meid vaatama delfiini showle. Sain elu esimese musi delfiinilt ja oleks see siis koik, eii, sain ka teise musi.... vot see oli alles pehme, samas ka karvane... oli ta selline suur mereelukas ehks siis huljes. Kaisime siis ennast ka harimas banaani muuseumis. amazing. sai ka pärast banaani suua. ohtuti on meil traditsioon kaarte mangida. esimesel paeval mudugi ma voitsin, aga onn poordus minu vastu ja hakkasin kaotama. ma ei oskagi sellele vastust anda. hea uudis on loomulikult see, et homme ja ulehomme on siin 47 C SOOJA. aga mis me ikka selle tuhja parast muretseme. mudu on siin hea rahulik, ja mitte undse kuum. Qeendlandi osariigis ujutab. linnad on vee all. hull vark. Maailm muutub. ega midagi! sooge kuuslauku ja olge terved!!!