Täna on 2 juuni 2009. Olen hetkel bussis, et see masin meid uude kohta viiks. Tahame minna Tiomani saarele.
Täna on 6 juuni 2009. Eile oli Joonase sünnipäev. Päev möödus suurte tegemistega. Ma pean mainima, et see nädal käisin ma sukeldumiskursustel ehk PADI open water course. Ma läbisin selle edukalt. Sügavuseks jäi mul 18 m. Nägin kilpkonni, siis suuri ja väikesi kalu, koralle. Näkineid jäi nägemata. Ma olin tagasi nagu koolis. Hommikul kell 8 ärkasin, et tundi jõuda 8.30 :D täna oli veel siin saarel pulmad. Selline komme on, et kui pulmad siis, siis pulmad ja pealekauba saavad kõik Tasuta süüa. Räägime siis öömajast?! Isiklikult minul ei ole öömaja. Elan mina õues trepi peal. Tänu pulmadele on öömajad täis ja pean mina oma metsavenna oskused tööle panema. Õnneks vasikas ja puna on majas, kus on pesemis võimalused jne:D minu ühkes parimaks päevatööks on mõni kookospähkel puuotsast kätte saada. Kookos on nii hea. Aga trepp kus ma magan ei ole paha vaatega. Meri vaatab otsa kui magan, siis on siin kahe palmipuuvahel võrkkiik. Elu on ikka üpris rahulik, keegi ei lärma ega sagi.
10 juuni 2009. Kaks päeva tagasi käisime Hr. Joonasega jalgrattamatkal. Nagu vanad tähetundjad me oleme ei võta me kaarti kaasa. Olime sõitnud oma tund aega ja siis nägime ühte teed, mis keeras vasakule. Joonas küsis, et kas piilume mis selle künka taga on? Vastasin, et mudugi! Aga künka taga oli teine küngas ja järgmine ja järgmine.... Me higistasime rohkem kui tund aega sauna laval. Kolm tundi ronisime jalgratastega üles. Ja siis hakkas allaminek. Oleks siis meil pidurid olnud, oleks olnud hästi.... See oli üks väga ekstreem üritus. Aga kui kohale jõudsime vaatas meile otsa ilus rand väikeste rannamajadega. Käisime ujumas ja peale seda käisime kohalikus poes. Nad rääkisid, et tavaliselt keegi ei tule jalgrattaga siia. See on väga ohtlik!!! Et siin on kohalikud maasturid, mis viivad ja toovad kohale... küsisime hinda ka ja õeldi 100 kohaliku. Pidasime kalliks ja mõtlesime, et kui kohale saime, siis ka tagasi saame. Olime poole tee peal tagasi, kui kogusime hoogu tõusuks ja järsku juhtus see, et Hr. Joonas oli nagu Tibu kes proovis lennata. Kui ratapealt maha tulin jooksis joonas juba verd. Põlv oli nagu see mägi, kus me proovisime tippu jõuda. Selg ja käsi veritseid. Küsisin: „ et mis juhtus?“ Vastus oli lihtne ja kiire: „ kett tuli maha!“ Ütlme ausalt, et päris naljakas olukord oli:D sõitsin uuesti külla tagasi, et selle maasturi võtta, sest joonase ratas oli kaheksaks. Õnneks kõik lõppes hästi. Eile siis käsime Kadriga dzunglis. Tahtsime minna monkey beachile. Olime peaaegu kohal kui ahvid hakkasid meid ründama. Pidime taanduma. Taandusime randa. Ujusime suurte kivirahnude vahel... Siin saarel on kahemeetrilised sisalikud...
Mudu päevad näevad väga lihtsad välja. Hommikul ärkame, siis sööme võtame päikest ja sööme kookuspähklit. Elan ikka õues. Magan trepi peal. Näen igapäev päikese tõusu, kui ka loojangut. Pean ütleme, et homme lahkun siit saarelt. Olge tublid ja päikest teile!