Täna on 2 juuni 2009. Olen hetkel bussis, et see masin meid uude kohta viiks. Tahame minna Tiomani saarele.
Täna on 6 juuni 2009. Eile oli Joonase sünnipäev. Päev möödus suurte tegemistega. Ma pean mainima, et see nädal käisin ma sukeldumiskursustel ehk PADI open water course. Ma läbisin selle edukalt. Sügavuseks jäi mul 18 m. Nägin kilpkonni, siis suuri ja väikesi kalu, koralle. Näkineid jäi nägemata. Ma olin tagasi nagu koolis. Hommikul kell 8 ärkasin, et tundi jõuda 8.30 :D täna oli veel siin saarel pulmad. Selline komme on, et kui pulmad siis, siis pulmad ja pealekauba saavad kõik Tasuta süüa. Räägime siis öömajast?! Isiklikult minul ei ole öömaja. Elan mina õues trepi peal. Tänu pulmadele on öömajad täis ja pean mina oma metsavenna oskused tööle panema. Õnneks vasikas ja puna on majas, kus on pesemis võimalused jne:D minu ühkes parimaks päevatööks on mõni kookospähkel puuotsast kätte saada. Kookos on nii hea. Aga trepp kus ma magan ei ole paha vaatega. Meri vaatab otsa kui magan, siis on siin kahe palmipuuvahel võrkkiik. Elu on ikka üpris rahulik, keegi ei lärma ega sagi.
10 juuni 2009. Kaks päeva tagasi käisime Hr. Joonasega jalgrattamatkal. Nagu vanad tähetundjad me oleme ei võta me kaarti kaasa. Olime sõitnud oma tund aega ja siis nägime ühte teed, mis keeras vasakule. Joonas küsis, et kas piilume mis selle künka taga on? Vastasin, et mudugi! Aga künka taga oli teine küngas ja järgmine ja järgmine.... Me higistasime rohkem kui tund aega sauna laval. Kolm tundi ronisime jalgratastega üles. Ja siis hakkas allaminek. Oleks siis meil pidurid olnud, oleks olnud hästi.... See oli üks väga ekstreem üritus. Aga kui kohale jõudsime vaatas meile otsa ilus rand väikeste rannamajadega. Käisime ujumas ja peale seda käisime kohalikus poes. Nad rääkisid, et tavaliselt keegi ei tule jalgrattaga siia. See on väga ohtlik!!! Et siin on kohalikud maasturid, mis viivad ja toovad kohale... küsisime hinda ka ja õeldi 100 kohaliku. Pidasime kalliks ja mõtlesime, et kui kohale saime, siis ka tagasi saame. Olime poole tee peal tagasi, kui kogusime hoogu tõusuks ja järsku juhtus see, et Hr. Joonas oli nagu Tibu kes proovis lennata. Kui ratapealt maha tulin jooksis joonas juba verd. Põlv oli nagu see mägi, kus me proovisime tippu jõuda. Selg ja käsi veritseid. Küsisin: „ et mis juhtus?“ Vastus oli lihtne ja kiire: „ kett tuli maha!“ Ütlme ausalt, et päris naljakas olukord oli:D sõitsin uuesti külla tagasi, et selle maasturi võtta, sest joonase ratas oli kaheksaks. Õnneks kõik lõppes hästi. Eile siis käsime Kadriga dzunglis. Tahtsime minna monkey beachile. Olime peaaegu kohal kui ahvid hakkasid meid ründama. Pidime taanduma. Taandusime randa. Ujusime suurte kivirahnude vahel... Siin saarel on kahemeetrilised sisalikud...
Mudu päevad näevad väga lihtsad välja. Hommikul ärkame, siis sööme võtame päikest ja sööme kookuspähklit. Elan ikka õues. Magan trepi peal. Näen igapäev päikese tõusu, kui ka loojangut. Pean ütleme, et homme lahkun siit saarelt. Olge tublid ja päikest teile!

Täna on oma 26 mai 2009. Ei ole enam Penangi saarel. Täna läksime uue saare peale. Nimeks on tal siis Langkawi saareke. Ütleme nii, et pühapäev oli raju päev. Räägin kõik ausalt ära. Meil on üks malaisia sõber benjamin. Ta viis meid igale poole mõõda saart. Käisime liblika farmis, erinevates usu templites ja madusi käisime vaatamas. Siis tegime õhtusöögi ühes hiina mere- restoranis. Nelja peale läks arve kokku 90 ringgitit ehks siis 315 kr. Alguses tulid pehmed karbid koos hiina nuudlitega.... ma ei oska seda siia kirja panna, kui hea see oli. Siis tulid teised karbid, mida tuli näppudega süüa. Siis tulid suuremad karbid ja siis tulid väga suured karbid. Loomulikult jõime me värsket mahla juurde. Hetkel ei suuda seda puuvilja nime peast võtta. Aga maitses nagu hapuõun:D aga hea oli. Tänane meresõit oli vägev :D enamus inimesed oksendasid. Aga vaprad eesti naine ja mehed magasid terve tee ja mõtlesid, et küll see oli alles hea uni. 3 tundi sõitsime me siia saarele. Tundub hea saar olema. Eks näis mis saab. Ma siis kuulan Jamaica mussi edasi. Peaks ühe värske apelsini mahla võtma;) sau

Täna on 22 mai 2009. Oleme Penangi saarel. Oleme ühes ranna külas. Ärkasin just ja kell oma 10ne paiku... meri kohiseb vaikselt, kookospalmid vaatavad otsa:) Ilm on soe ja mõnus... Eile käisime rannaäärses restoranis, mis oli vapustav. Istud toolil, päike loojub, mõned paadid sõidavad mõõda siis väike laps ratsutab hobusega mõõda.... tellisin siis kohaliku kalli roa mis maksis 9.90 kohaliku raha ehk 35 kr. Söök oli imeline + tehti vaatemängu. Mees tuli kahe anumaga, ühes oli kapsalehe sisse peidetud nuudlid ja see anum oli väga väga tuline. Ja teises oli minu suurepärane kaste. Siis ta valas sinna peale. Kõik auras! See on puhkus. Eile tegime ka sporti. Nägi välja sellist... paat vedas meid ja siis me olime õhus langevarjuga. See oli midagi väga uut:). Täna ootab meid ma massaaž ja uued toidud ja seiklused;)

Täna on siis 19 mai 2009. Oleme enda kotid sisse seadnud Kuala Lumpuris. Olen hetkel China townis. Siis see elu on nii tihe, et oioio. Rahulikult tänava peal kõndida ei saa, sest lihtsalt kaupmehed vägistavad su ära. Osta see, kule sõber tule siia jne ...:) me tegime 3 pausi hostelis, et uuesti tagasi minna linna peale.... Praegu istun reggae baaris ja naudin vihmast ilma:) Elu on odav siin. Ütleme nii, et numbrid on sama mis sa näed austraalias, aga austraalia kurss on lihtsalt 1.5 korda kõrgemJ. Täna käisin väljas söömas ja mu arve läks kokku 17.15 kr. Pole paha:D:D: aga peab ütlema, et kaua ei taha siin suurlinnas olla, sest suurlinn on suurlinn aga elu maal.... see on midagi head:) kindlasti tahate teada kuidas siin ilm ka on. Täna on vähe vihmakarva. Soojust on oma 30 või üle selle. Niiskus on oma 80% :D oleks nagu saunas. Ja mis meid veel ära ehmatas oli see, et Hr Joonasel tuli see häda peale, kus tuleb minnapuhke ruumi. Alguses maksis ühe krooni , et minna tegema seda häda, siis kaks krooni maksis nuuskamis paber. Läks rõõmuga aga võta potist...potti polnudki:D üks suur auk vaatas vasakult paremale....! ja kui tahame ennast pesta, siis on wc pott ja kraanivoolik ühes hästi väikeses ruumis koos. Aga ärge unustage, et paberit pole :D aga homme kihutame edasi uude kohta. Tervame kõiki;)

Täna on 17 mai 2009. Kell on hetkel meil 7.58 hommikul. Oleme omadega Melbournis. Jätsime paarpäeva tagasi hüvasti Condobolini. Viimane tööpäev oli päris naljakas, sest me töötasime 1,5 tundi. Aeg liikus selles farmis väga kiiresti. Leidsime palju sõpru. Üks kohalik aborigeen oli meie väga hea sõber, ta oli ka esimene supervisor, kes ütles nii „ tähtis on see, et kõik saaks ühepalju puhata ei loe kas oled aeglane või kiire....“ Õhtul tegi meile Korea tüdruk süüa. See oli midagi võrratut. Viimane nädal oli üldiselt selline kerge nädal, sest teadsime kohe on austraalias töötamisega lõpp. Kinkisime oma bossile kasti sunkisti. Ta oli nii õnnelik samas nii õnnetu, et me ära lähme. Vahepeal kahtlustati, et eesti poisid võtsid endaga peldiku põllu pealt kaasa, sest see oli kadunud. Aga lähima uurimese käigus selgus, et see oli hoopis puhastusse viidud...:D No igatahes peab seda ütlema, et super vägev aeg oli seal. Tulime siis rongiga tagasi suurlinna ja mis meid tabas šokk. Suurlinna elu on ikka nii erinev, kui võrdled oma 3000 elanikuga külakest. Läks oma päev, kui olime rajal tagasi. Käisime siin kohalikus turul shoppingus. Täna läheme loomaaega. See on maailma teiselt suurim loomaaed. Oleks unustanud rongis kohtusime üht naist. Tegelt ta paljus, et kas me saame ta kohvri panna üles riiulile. Me lahked poisid mudugi tegime seda. Siis küsis kuhu lähme ja mis teeme, siis ütlesime et aasisse. Ta oli malaisiast päris ja oskas rääkida kuhu minna mida teha. Ta andis oma venna kontakti ja sõbra kontakti, et nad aitavad ka meid seal. Ta sõbra õde on miss malaisia. Tundub, et tuleb huvitav reis. Aga ma nüüd kohe mitte kuidagi ei taha rohkem kirjutada. Sau!

5.05.2009 tegemist on päevaga. Osade jaoks erilisem osade jaoks tavalisem...
Täna lõikasime granaatõunu. Hommikul sõin oma 3 saiaviilu sisse. Tundsin oma kehas voolvat energiat, et kummarduda 996 korda 9 tunni jooksul. Tänu sellele on minu kannilihased parajalt soolased nüüd.... Meie toanaaber (mitte Joonas) lahkus täna. Läks Sydneysse naist lennuki pealt ära tooma. Loomulikult tööl tuli ette kiusamist. Sipelga koloonia rüdas mind mitmel korral nii, et pidin trussikute väel mõõda põlde jooksma... aga toho tonti üks rootsi tüdruk nägi seda...
Tuulutame tuba ja proovime uut lõhna sisse seada... pean teatavaks tegema, et meil on siin tööpöllul veel oma 9 päeva ja austraalias oma 13 päeva. Ja siis ootab meid kaunis aasia. Kui nii saab õelda.. aga võibolla oleme aasta veel :D:D:D muideks minu trussikud kuivavad laes. Peeeki minu käed haisevad nii hullusti kui mädaks läinud hapukapsas. Tegemist on hetkel päevase kummikinda juhtumiga. Terve päev oli kummikindad käes ja kui ma need ära võtsin, siis enam sellest haisust lahti ei saa. Olen proovinud pesta, eriliste tõrjevahenditega, kuid tulemus on suur Null. Homme pidi paistma päike. Loodan suuresti, et homseks on minu kannid ära paranenud. Ma lähen nüüd tuttu, teie aga minge putru sööma... Süües kasvab isu. Head isu kaasmaalsed. Tervitades Taago Ja Joonas... Teie parimad kaaslased.

26.04.2009 Sorry ütlen kõigile, et ma olen laisk olnud ja pole blogi kirjutanud.... Sir Joonas ja mina me teeme tööd :d neljapäeval sai granaatõunte korjamine läbi. Peale seda suurt korjamist hakkas ka vihma sadama:P ilmad on külmaks läinud siin:s praegu olen ka tekiall ja soendan varbaid...
Ma varsti olen spiderman, sest nii palju ämblike jooksmas ma pole näinud kui siin. Me töötame vahetevahel ka siseruumis ja siis need väikesed ämblikud ronivad õunte vahel.... üks saksapoiss ütles, et ta kartis enne väga ämblike aga nüüd neid on nii palju, et ta on hirmust lahti saanud, et ta ei jaksa karta...:d eile olid siin jälle üks public holiday. See oli esimese ja teise maailmasõja langenute auks...

30.03.2009 tundub selline maagiline number. Tegime täna Hr. Joonasega granaatõuna mahla. Võtsin siis mina apelsini mahlapressi ja panime vabriku tööle. 3 suurt granatat lõikasime pooleks ja siis hakkas tootmine pihta. Kus ma alles seda keerasin, mudisin ja mudu trikke tegin ja lõpuks hakkaski mahla voolama. Kohe ei teadnud kuhu seda „suurt“ mahla hulka ära panna:D Nagu Coca cola vennad ikka oleme on meil alati üks PUMPED pudel toas olemas. Joonas kommenteeris vahepeal, et tegu oli üli salajase tegevusega. Olime filmis, kus keedame heroiini. Praegu kuulame WES’i Puna voodis. Panin mahla külma ja loodan, et hommikuks ikka see alles on, sest meil käivad pikanäpumehed vahel külas. Panin ma siis IGA kilekotti. Joonas küsis mu käest, et kas räägid ka sellest midagi, siis ta kohe vastas oma küsimusele, et mis sa ikka räägid, ega suurt ei teeni seal ju. A meelde tuli. Olin siis mina seal põldude vahel ja vaatan, et rebane jookseb. Võtsin kohe maast bambuse ja mõtlesin hea kasuka saaks. Nii juhtus, et viskasin, järsku kuulen aiiii Joonasel oda peas kinni. See oli hoopis Joonase härra, kes oli just kummardanud. Pärast ajas mind keset põlde odaga taga. Ma pole nii kiiresti enne jooksnud. Enam rebase jahile ma ei lähe....:D
Ootan juba homset päeva, mis seiklused meile ees ootavad. Kuluru mamba. Üks lugu veel, kus ma täna oma toanaabrile seletasin meie rahvuslugudest. Panin võimsa loo käima „Isamaa ilu hoieldes“ ja siis ta küsis millest see räägib. Ma siis proovisn oma targa peaga tõlkida seda lookest. Aga üks koht on loos nii, et siis saad kirbud kubemesse. Ja siis ta küsis, et see oli teie vabastuslugu. Ise naerdes:D
Ok ahvid:D ma lähen nüüd tuttu. Joonas hakkab raha teenima:D
PS! Homme.

19.03.2009. Pühenduslauluke Joonasele:
„Sinu ilusad trussikud“
Sinu ilusad kenad trussikud
Trussikud trussikud,
Sinu ilusad kenad trussikud
Trussikud trussikud...
Sõnade autor Mr. T

Seda laulu ma ikka laulan talle igapäev kui me oleme tööpostil ja uurime granaatõunu. Mõned on ikka päris suured. Noh mis ma siin paraleeliks tooks? Kui tikutops on 5 cm pikk siis granaatõun on 10 cm kõrge. Paks on ka see puuvili.võib õelda isegi väga paks. Kui paks saab olla üks puuvili on minu homne päevaküsimus. Meie oleme tööjuures väga head töötajad. Kui me rohisime arbuuse siis saime aborigeeni käest kiita, et kui sinu päritolu oleks austraalane siis ma võtaks sind enda hõimu ütles to ta nii. Aga ükspäev lõppes meil rohimine ja algas granaatõunte hooldamine. Kõik rääkisid, et see tädi kes on meie boss see on võimatu. Et ta on väga range. Tegime mis me tegime aga päeva lõpus tädi ütles, et Estonian boys te teete väga head tööd ma olen väga rahul teiega. Ja oleks see veel kõik olnud järgnevatel päevadel on meil nii palju nalja saanud selle naisega. Ta kiidab ja hoolitseb meie eest. Töötame praegu 6 päeva nädalas. Tõuseme üles kell 6 öösel ja tööle lähme kell 6.30.
Meie toas elab ka üks isreali poiss. Täna ta tegime meile väga head pastat. Seal oli seened siblula lõigud ja kõik mis mahtus potti. Supper hea oliJ olks tolks
!

10.03.2009 Oleme siis oma suurest vallandamispuumist üle saanud ja jalad uuesti alla saanud. Tegu on väga huvitava kohaga. Nimi on suur ja võimas Condobolin. Elame ise Imperjal hostelis. Ajaloo kõige odavam hostel maksab 40 $ nädal. Elame koos ühe ägeda isreali kutiga. Eile oli siis meie esimene tööpäevake. Töö nägi ise ette sellist: pidin nuusutama weed. Seletan kohe täpsemalt. Umbrohu rohimine oli arbuuside vahelt aga osad taimed on samasugused kui arbuusi omad, nii et tunnuseks oli lõhn. Kui ei saanud aru, mis taimega tegemist siis aga nuusuta. Esimene poolpäeva ainult nina oligi mullas nagu väikesel notsul. Täna sain juba 100m kauguselt aru millega tegu on:d. Tööpäev on praegu lihtne. 30 minni töötan siis on 10 minni puhkust. Aga reedel see muutub:S Loomulikult ei sa seda mainimata jätta, et meie kallis sugulane Pille töötab samas külas. Elab meie lähedal ühes töötajate majas. Tema, jahh tema oligi see, kes kutsus meid siia. Kahjuks on meie preili natuke haige. Me siis loodame, et ta ikka terveks saab. Linn on ise ilus 3500 elaniku. 700 km sisemaal. Vabalajal räägitakse pole midagi teha. Ei oska veel neid sõnuJ mis seal ikka. Ma proovin midagi süüa teha. Säu pläu!!!

01.03.2009 on täna mõnus pühapäev! Hommik algas mõnusalt... päike polnud ja ilm oli nii külm kui siberis. Läksime siis tööle! Korjasime, istutasime taimi jne. Tuli lõuna sõime ilusasti kõhu täis ja jäime ootama, et meie boss meile järgi tuleks. 30 min pärast tuligi. Kutsus enda poole. Joonas ja Taago te olete lahtilastud. Me loomulikult hakkasime naerma, et mis sa jamad. Aga tal ei olnud vist nalja tuju. Ütles, et teil on 3 tundi aega asjad kokku pakkida ja minema minna. Siis me hakkasime uuesti naerma, et sellist vanatüdrukut pole ammu näinud. Läksime siis pereema juurde ja ta kinnitas sõnu. Siis küsisime aega juurde, et äki saame homse hommikuni siin olla. Alguses ta tahtnud, aga siis me tegime staari naeratuse ja peale seda asi muutus. Hakkame vaikselt asju pakkima, ja proovime leida sihtkohta kuhu edasi minna. Lugupidamisega Taago & Joonas.

26.02.2009. Ühel ilusal reede hommikul, kui olime Vello ja Roini juures lugesime orkuti komuuni ja mis me sealt avastasime? Üks farm tahtis töölisi. Helistasime kohe ja õeldi, et kui homme tulete, siis ka töö saate. Pakkisime asjad kokku ja hommikul oligi minek. Oleme Vellole ja Robinile väga tänulikud, et nad meid vastu võtsid. Astusime bussist maha ja jäime ootama autot mis meile järgi pidi tulema. Aga järsku tunneb Joonas, et püksitaskus on veider tunne. Avastab, et rahakott läinud. Siis tuli meelde, et oli selle ju bussi jätnud. Õnneks auto tuli meile kohe järele. Rääkisime perepojale oma suurest probleemist ja ta sai sellest aru. Siis sõitsime lähimasse linna, kus buss peatub. Õnneks Joonas sai oma rahakoti tagasi. Isegi raha oli seesJ.
Sõitsime tagasi ja pandi meid siis keset põlde maha. Õeldi, et see haagiselamu on teie uus armas kodu. „Anti võtme kätte“ uus kodu uus uks. Põrand oli ja on teravaid okaid täis. Kaks voodit vaatasid meile otsa. Tegelt on päris ok koht, midagi väga hullu pole meiesugustele eestimehe poegadele. Järgmine päev alustasime tööga. Zukinid ootasid meid. Vana hea selja tunne tuli tagasi. Terve päev aga küürutades. Mmm milline mõnus tunne on hommikuti, kui tahad voodist üles tõusta. No jah, aga me olme nüüd juba tööd teinud oma 5 päeva. Täna ongi meil day off. Saab siin vaikselt korda luua.

17.02.2009. Oehh nüüd räägin pikast ja huvitavast seiklusest. Eelmine esmaspäeval jõudsid kaks eesti mehepoega Melbourni. Sõitisime 20 tundi rongiga. Sõime jõime magasime. Kui kohale jõudsime oli meil suur kõht ettekasvanud juuksed olid nagu lõngakera. Aga lõhn oli meil nagu värske lilleõiekesel. Saime siis Kadri ja Sandraga siis uuesti kokku. Polnud neid ju kuuotsa näinud. Taasnägemis rõõm oli rõõmus. Vaatasime otsa üksteisele... keegi tuli idee peale, et läheks hosteli. Kaua me ikka seal rongijaamas passime. Nägin natuke siis seda suurt linna. Väga ilus linnake, oleks nagu saabunud euroopa mõnda aedlinna. Ilm oli selline külm ja karge. Oli selline 20 C ringis. Veetsime siis paar ööd hostelis tutvusin eesti inimestega. Kolmapäeval jõudsime Vello ja Robini juurde. Nii mõnus kodune tunne on. Siin sain juurde kasvatada oma pekki. Ükspäev tegime ka tutsu tööd. Aitasime puid lõhkuda. Siis nad viisid meid oma laste juurde. Saime tutavaks ka oma teiste sugulastega. Esmaspäeval me sõitsime Great Ocean Roadi teekest pidi. See on koht, mida peab nägema. Otsime töökest. Praegu on suured tulekahjud Austraalias. 20 km kaugusel olid suured tulekakahjud. Qeenslandi osariigis on suured uputused. Keerulised ajad on hetkel siin. Ülemaailmne kliima soojenemine koos majandusega.Victoria osariik on väga ilus. Ilmad ei ole ülearu palavad ja loodus on väga kena. A unustasin mainida Kadri vasikal on nüüd töö. Teenib raha. Tubli oled Kadri! Ja Sandra sunshine läheb esmaspäeval meie juurest ära läheb tööle, mis on 200 km kaugusel meist, ja hakkab hobustega tegelema. Väga tubli on Sandra! Olge tubli siis! Sau plau!

Täna on siis monusalt 6.01.2009. Viskasin oma kalaonge vette. Siis hakkasin kerima ja nii tugev hoovus oli, et viis meid Coffs Harbouri. Mis ma seal nägin? Loomulikult oma sugulasi nägin:) . Votsid nad siis meid ilusti kenasti vastu. Andsid meile omaette toa. Siis viisid meid vaatama delfiini showle. Sain elu esimese musi delfiinilt ja oleks see siis koik, eii, sain ka teise musi.... vot see oli alles pehme, samas ka karvane... oli ta selline suur mereelukas ehks siis huljes. Kaisime siis ennast ka harimas banaani muuseumis. amazing. sai ka pärast banaani suua. ohtuti on meil traditsioon kaarte mangida. esimesel paeval mudugi ma voitsin, aga onn poordus minu vastu ja hakkasin kaotama. ma ei oskagi sellele vastust anda. hea uudis on loomulikult see, et homme ja ulehomme on siin 47 C SOOJA. aga mis me ikka selle tuhja parast muretseme. mudu on siin hea rahulik, ja mitte undse kuum. Qeendlandi osariigis ujutab. linnad on vee all. hull vark. Maailm muutub. ega midagi! sooge kuuslauku ja olge terved!!!

25/01/09 No Nii! Aeg on palju edasi läinud ja sündmusi on ka päris palju olnud. Joonas ja Taago siis mõtlesid ükspäev, et peaks ära proovima kuidas see scooter sõidab. Kus sai alles nalja. Ma pidin naeru kätte ära surema. Oleme nüüd oma reisiga Byron bays. Vot see on alles kena kohake, kus oma kallis tagumik maha panna. Oleme telgis ja vihma sajab. Telk laseb loomulikult läbi. Viimased päevad on kuidagi palju seda mineraali alla tulnud. Ükspäev oli selline kange isu filmi näha. Loomlikult on ärimeestel alati tasuta piletid taskust võtta. Päris vägev oli. Algas jälle puhkus. Tüdrukud on kuskil sisemaal aborigeenide juures püüavad seal kala. Kala veel kätte pole saanud, aga mine sa tea... täna käisime seiklemas ka. Joonas vana tarzan ronis kalju otsa. Siis avastas, et enam alla ei saa, siis kopertas elu kõige suurema sisaliku otsa. Siis jooksis läbi dzungli, sai hammustada mingi eluka käest. Plätud kukkusid kaljust alla merre. Kui maa peale jõudis oli ta täiesti alasti. Ei saanudki aru mis taga juhtunud oli. See byron bay on ikka vägev koht. Elu on siin selline teistsugune. Soovitan kõigile. Joonas praegu magab. Ta on väsinud tänasest seiklusest. Telgis on omad võlud... Joonas tahaks neid rääkida. Kuidas palavus ta higistama ajab, ja kuidas naerugaasid tekkivad. Olge tulbid sau!
29/01/09. Käes on siis neljapäev! Oleme omadega siis Byron bays ikka! Grazy Place. Soovitan igal mehel ja naisel siia tulla. See küla on tekkinud hipi komuunist! Elame praegu dzunglis. Suured sisalikud joosevad telkide vahel ringi. Seda kohta hüütakse art factoriks. Maailma hipid on siia kogunenud, et teha koos siin „nalja“. Aga see on alles algus! Ükspäev käisime siis Joonasega siis Nimbinis. See koht on.... kuidas seda nüüd sõnadega õelda. Väike küla, keset dzunglit inimesi ainult 350, kes elavad vihmametsas. Aga hullemat sorti tossune. Ma mõtlesin, et selline koht eksisteerib ainult lõuna ameerika riikides, aga eksisin. Vanaema tehtud küpsis maksab 5$ pole paha! Rand on siin väga ilus. Nägime delfiine meres ujumas. Kohtasime siin teisi eestlasi. Varsti peaks vaatama tööd, sest raha läheb ka siin ikka päris palju, aga nagu õeldakse no worris!:D aga ärge pabistage, ma lähen nüüd ookeani ujuma:D, mis on päris mõnus, sest lained need on ikka päris suured:D:D:D

14/01/09. Täna on siis kolmapäevJ.Hr Joonas tegi oma esimese müügi eile. Täna oli siis minu kord oma esimene tehaJ Ütleme, et kohtame ikka igasuguseid inimesi. Nalja saab ikka päeval ikka päris korralikult. Laupäeval on meie firma pidu Brisbane´s. Ilmad on päris palavad. Igapäev on ikka kenasti üle 26 C viludas. Läksin siis eile poodi ja mis ma seal nägin? Tervelt 1,6 Kg kana oli topitud ühte plastik karpi ja maksis 8$. Pole paha!!!:) Igapäeva menüü koosneb pasta, juust siis kana või hakkliha. Nüüd ostsin muna ka see on mu hommikusöök. Potil on ainult raske käia, sest ei taha sealt midagi välja tullaJ Homme jälle tööle. Seiklused ootavadJ Kallistan omakesi!

07/01/2009. Kõik algas sellega, et olime me ühes suures toas. Minu ees olid Sandra, Kadri Ja Joonas. Loomulikult oli Kadri alasti! Olime siis oma päevaga õhtusse jõudnud, kui tuli tuli meelde, et aeg on raha järgi minna! Loomulikult oli mul väga palju energiat, sest mul oli kõhukese sees Puder hakliha juustukastmega! Toas on mõnus haisev õhkkond! Homme mina ja Joonas läheme Brisbane’i. Oleme omadega ärimehed. Hakkame müüma energiat ehk täpselt ma ei saagi aru mida me peame tegema. Täna oli selline koolipoisi tunne, sest kuulasin ja vaatasin, aga aru ei saanud mitte midagi! Kadri arvas, et Joonasel on väga karvane nina! Sandral tuli otsaette sünnimärk, arvas et tulnukad tõid! Olen käinud juba 3 päeva kalal aga kala ei ole näinud. Kaks konksu olen suutnud põõsasse visata:D Sandra arvas, et tal on toas külm, sest meie kraadiklaas näitas ainult 23 kraadi. Istun siin mõnusalt vasika ja puna voodis. Ma ei hakka siin täpsustama! Üks õhtu oli selline hämarust täis, sest kui ma hommikul ärkasin avastasin, et mu juuksed olid läinud. Saatsin Poola luurele andmed ja nad väitsid, et tegu on kurikuulsa Sandroskaga. Sandroska oli öösel mu juuksed ära ajanud ja pärast turul maha müünud! Ei olegi sellise asja peale sõnu, kuigi töö oli hea ja korralik! Joonas täna rääkis, et öösel olevat Ma soninud. Analüüsisin siis seda juttu, ja Dr.T arvas,et seda põhjustas minu uus menüü!

No Worri!
O oo ära pabista,
homme päike tõuseb,
see on see, mis mulle korda läheb! (Mr.T)

02/01/2009. Oleme siis oma reisipaunaga Gold Coastil Surf Paradise`s. Kohtasime siin merekese ääres eestlasi. Vanad rääkisid, et meil on maja, maksad 125$ nädalas. See on odavam, kui hostelis. Eesti meel ja keel mõtlesid, et miks mitte. Nüüd olen selles uhkes majas. Kesklinn on ühe peeru kaugusel. Omas toas on mullivann ja kõik mugavused. Elutoas on meil väga väga suur tv. Üks suur sein on täis tv. Ütleme nii, et väga mugav on korraks siin elada. Proovime siin tööd leida, kuigi pidi raske olema. Põgene vaba laps!!! Uusaasta tuli siis see kord teisiti. Eesti karvased jalad katsusid seekord liiva. Ilutulestik oli rannas. Rannas oli ikka oma ämbritäis rahvast. Siis hakkas see paugutamine pihta ja Taago ärkas üles. Tegin oma silmad lahti ja mis ma nägin? Ütleme, et Kärdla paugutamine on ka võimsam. Aga mis seal ikka! Siis hakkas üks suur kallistamine ja pildistamine pihta. Tahtsin eestisse ka helistada aga kõnearve on otsas! Nii et kõigile head Uut aastat teile minu kallid! Olen juba 2 päeva söönud juustu saia, aga nüüd on see ka otsas. Peaks poodi minemaJ . PS! Kippadi koppadi röömsalt edasi, peatuda enam ei saa!!!